Kuhu aeg kaob....

Imelik kuidas aeg kaob kuskile ....Kodusena olles ikka on teda puudu, ikka ei joua koike mida plaanid ette votta. Kord vanaema kaest kysides, et tema nii vanana , et tal peaks nyyd aega kyll olema , et mis ta arvab sellest? Vastus oli imelik kuid loogiline: " veel vahem on kui noorest peast seda va aega..."
Mida vanem seda aeglasem ja pohjalikum tahad olla.
Tuleb tunnistada, mingi verstapost on saavutatud ja toesti ....olen vist vanemaks saand!
Aga sama rahutu ikkagist, vaja kogu aeg midagi teha ja organiseerida. Kodus muudkui meisterdan ja katsetan kas onnestub. Kyll on hea , et mulle on antud see anne ja loovus mis on edasiviiv joud.
Yks paev katsetasin kuidas onnestub mul pappkastist 66kulle teha... vahva tegevus ja lisasin selle ka oma koolituste nimistusse.

Naljakas, yhest t66st areneb
mote ja idee edasi ning kui suureks need voivad lopuks minna ..hehee (selle jatan esialgu enda teada kuhu need edasi arenesid ja mones postituses toon valja).
Kui ykskord jouan oma projektiga lopp-punkti siis saab seal meistritekojas igasugu vahvaid yritusi korraldada! Njah kui vaid seda janest poues poleks mis kohati pidurdab edasist liikumist ja eneseyletamisi.
Pean veel palju oppima, kas voi seda kuidas kogenud inimestelt nou kysida ja mitte ise jalgratast leiutada ...delegeerimist asjaajamises ja veel palju palju...
Onneks on mul siin Kambjas ja Tartumaal juba palju toredaid sopru kogunenud kes mind toetanud ja inspireerinud!!
Seega aitab tanaseks ja lahen hakkan lopuks seda plaani kirjutama ja otsast harutama...

Ava silmad....

Terve eilse ohtu nuputasin millest siia kirjutada...mitte sellel pohjusel, et mul poleks miskit kirjutada vaid sellel, et motteid on liiga palju :)
Motlesin kirjutada kuidas ma siia Kambjasse sattusin.
Olen  juba yle 10 aasta unistanud , et voimalusel kolida Pohja-Eestist Louna-Eestisse. Samas tahtmine oli aga ka argus nii suurt sammu ette votta.
Lopuks tuli voimalus ise koju katte ja sobiva kodu leidmisel alustasime selle hankimisega. Enne sai kaidud mitu korda Kambjat ja selle ymbrust uudistamas ning mis avastasin... niiiiii palju ilu korraga yhes kohas... sonatuks vottis voi siis pigem korrutama :)
Imelik kuidas koik hooldatud pollud tundusid ilusad ja kevadiselt oites metsaaared, need kynkad ja orud vaheldumisi, jarved oma tais ilus ja pidev ylesoit kalarikastest joekestest... ohh milline luxus. Armsad kylad ja ringi jooksmas lapsed...
 Igal sammul me nagime perega ainult ilu, rahulikkust isegi jah heas mottes naiivset heatahtlikkust. Kuidas inimestel pole siin kiire !!
Naljakas on see, et nyydseks varsti pea aasta siin elades hakkab see ilu nagu tavaliseks saama ja moistan kohalikke kes seda enam yldse tahele ei pane :)
Siin ma pyyangi jalle tosta silmad maast inimestel, et naha seda enda ymber! Unustama rutt ja kiire ning loobuma monest "asjast" "asjatoimetusest" naudingu ja vaadete nimel.
Nagu ma iseendale korrutan , raha tuleb ja laheb, asju saab alati uuesti hankida kuid malestused ja kogetu jaavad meie sisse.
Terve esimese suve me olime kui joovastuses ja ei suutnud eriti miskit aragi teha , sest oli vaja ringi matkata ja tutvuda kohaliku eluoluga. Mis siis Kambjas veel minu jaoks tahelepanuvaarset leidsin: super ilusa kiriku, uue koolimaja, hooldatud alevi, toeliselt voimekusi proovilepaev Kopsumagede matkaraja, majade taga oleva metsapargi, Kambja jarv ja eemal alevist Suure- Kambja koos oma jarve ja grillplatis ja lavaauguga kus suve labi on etendused ja kontserdid- super. Ujumiseks pole vaja suvel soita autoga kuskile kuhu teab, vaid jalutad vette :)
Jalutades ykskoik kuhu poole oled kynka otsas ja vaatad seda laiuvat Kambja valda nii, et Tartugi paistab katte. Paikeseloojangud on nagu miljoni vaade...
Ei saa mainimata jatta ka talunikud kes sulle ukse juurde katte toovad maapiimad ja toredad munatadid..siit ka yritan oma asja ajades tuua seda taluniku saadusi inimestele koju katte, kuidas see onnestub eks elu naitab :D
Haa ja ei saa mainimata jatta ka seda vaatepilti mis alguses oli nii roomsalt eriline, Kambjas on mega palju noori ja lapsi ja nad ei kaitu siin nagu Tallinnas ja selle lahiymbruses olevad lapsed! Ka minu poiss elas lopuks ometi jalle suve labi oues, mangides ja joostes, rattaga kimades ja metsas onni ehitades just nagu ma ette olin kujutanud milline peaks olema lapsepolv!. Talvel suusatades ja mitte keegi ei sundinud teda neid asju tegema... eksole suured muutused.
Seega avage vahelduseks ka silmad ja vaadake maailma r66msamates toonides ja leidke igas pisiasjas ilu ja headust! Ka halvad asjad on millegiks head :)

Uus algus!

Avades oma esimest blogi loodan siia suunata koik oma head motted ja maailmaparandamise ideed. Kavatsus ka edasi arendada kylaseltsingu loomist ja kylarahva yhendamist. Systida inimestesse positiivsust ja meenutada kui  hea on olla kui oled teinud head (heategevus/vabatahtlik eeskuju)!
Loomulikult on oodatud ka koik Teie tahelepanekud, sest mina naen maailma oma kynka otsast :)